13.07.14 P
Hommik algas kohe hea vaatega. Sai sõidetud piki rannikut Ontika pangal. Kõige kõrgemat kohta ei tea kas leidsin, silti vähemalt ei leidnud, aga seal on päris pikalt seda kõrget panka. Viimati sai siin sõjaväe ajal käidud. Ühe päeva jooksul sõitsime seda teed 3 korda läbi. Autojuhina sai vähemalt juba sel ajal vaadet nautida.
Valaste joa vaateplatformid olid maha jäetud ja kinni pandud. See värav, mis pildi paistab, oli sinna kinni keevitatud.
Juga ise oli väga ära kuivanud sel kuumal ajal.
Vaateplatform, mis läks joa ette, ei olnud ainult väravaga piiratud, vaid oli ka läbi lõigatud. Paistab alumises servas.
Lihtsalt üks vaade Narva-Jõesuu poole.
Narva-Jõesuu
Juba mitu km enne Narva-Jõesuud hakkaisid tekkima autod mis parkisid lihtsalt tee ääres metsa vahel. Mida rohkem ida poole seda hullemaks asi läks. Tuli välja, et see rand on nii pikk ja ja inimesi nii palju, et kõik otsivad vaba kohta rannas. Kuna sattusin sinna umbes lõuna ajal, siis alles hakkas põhi mass kohale jõudma. Narva poolt tuli nii palju autosid peale, et tekkis korralik ummik. Õnneks keegi veel Narva poole ei sõitnud, nii et mina sain rahus liikuda.
Maja Narva-Jõesuu ranna ääres meenutab Jurmalat. Üldiselt oli terve Narva-Jõesuu ranna äärsed tänavad väga korralikud ja ilusad.
Narva jõgi Narva ja Narva-Jõesuus vahel. Väga palju Narvat.
Jaanilinn
Narva jõudes küsisin kohe ühest teele jäänud rehvitöökojast, et kust saaks jalgrattale rehve. Aga sealne töötaja vist ei saanud arugi mida ma küsisin. Igatehes üks klient, kes oli just lahkumas, oskas piisavalt eesti keelt ja oli väga sõbralik ja juhatas mind ühte kaubanduskeskusesse.
Suundusin Fama keskuse poole. Üles leidmine ei olnud raske, aga seal sees õige kaupluse üles leidmine valmistas küll raskusi. Kehva planeeringuga. Kohe välisukse juures oli vist üks kindlustus firma. Seal ühelt daamilt palusin oma telefoni laadida nii kaua kui poes käin. Ta oli kohe nõus abi pakkuma.
Rademarist läksin rehvi otsima. Aga neil ei olnud seda mida mul vaja. Vanasti oli 26" kõige levinum mõõt, aga nüüd on selleks 28". Seda suuremat oli valida iga musti ja laiusega, aga 26" oli ainult üks maanteerehv, mis mulle üldse ei sobinud, kuna plaanis oli just kohe Sirgala karjääri minna. Õnneks oli seal üks normaalne noormees kes pakkus mulle ühte kasutatud rehvi, mis laos vedeles. Mingit raha ta selle eest ei tahtnud. Vahetasin rehvi kohe seal kaubanduskeskuse ukse ees ära. Käsin veel toidupoes. Ostsin ka šokolaadi telefoni laadinud teenindajale. Arvasin juba, et sain nüüd korraliku rehvi, aga ka see oli vigane. Sellel oli üks serv velje juurest veidi rebenenud, nii et sõites veits viskas. Kuna ka see rehv oli vähe kahtlane siis jätsin vana rehvi ka ikka alles.
Narva raekoda ei olnudki nii ilus kui piltidel paistab. Tegelikult on kohe selle platsi kõrval samasugune kortermaja nagu seal paremal taga nurgas.
Narva ülikooli hoone.
Elektrijaam
Üks madal, aga väga lai tuhamägi.
See on viimane punkt kuhu legaalselt ilma lubadeta saab sõita. Nende liinide all oli väga tugev undamine ja vibratsioon õhus. Siit paarisaja meetri pärast tuli tõkkepuu. Ma teadsin enne, et teiselt poolt tulles ei ole kedagi valves ja saab Sirgala karjääri lihtsalt sisse. Aga siin oli turvamees ees. Tuli välja, et mingi loaga oleks legaalselt sinna pääsenud, aga oli pühapäeva õhtu. Ja enam ma seda paberit ei oleks saanud. Muide see turvamees oli umbvenelane, kes ei saanud sõnagi aru eesti keelest. Niisiis pidin käiku panema kogu oma vene keele oskuse, et midagigi rääkida. Tagasi ma kindlat minna ei oleks tahtnud, sest see oleks teinud meeletult suure ringi ja mingit ööbimiskohta ma ka ei teadnud. Täpsemalt ma ei taha seda sinna karjääri sisse saamist kirjeldada kui, et ma pm tungisin sinna illegaalselt sisse. Pole just kõige parem mõte mida piiritsoonis teha. Karjääris pidi veel ringi liikuma patrullid kes kontrollivad lubade olemasolu. Lisaks olid kõik kohad veel kaameraid täis.
Teadsin, et pean mingi 7-8 km lõunapoole sõitma siis paremale pöörama ja umbes 3 km sõitma ja siis vasakule pöörama. Aga kas mina arvestasin valesti või spidomeeter näitas valesti. Igatahes esimesest pöörest sõitsin mööda. Tee tundus kuidagi kahtlaselt uus, aga lõpuks tuli tupik ja pidin otsa ringi keerama. Sai paar kilti jälle lisaks sõidetud. All on see tee mida mööda sai valesti sõidetud.
Kui tagasi oli sõidetud ja õige parempöörde koht üles leitud siis pidi umbes 3km veel sõitma, aga peale selle maa läbimist oli vasakpöörde kohas ainult 100 m killustikuga täidetud teed ja tupik. Mõtlesin juba isegi tagasi minemisele. See kord pidin telefoni appi võtma. Kes oleks uskunud, et Google kaardil on ka kõik karjääri teed peal, aga olid ja õige tee ma leidsin. Tagapool paistab, see avamaa karjäär.
Neid koppasid olen ma tegevuses näinud ka juba sõjaväe ajal.
Kohe varsti peale karjäärist välja saamis oli üks lõkkekoht. Aga ma tahtsin selles kohast võimalikult kaugele sõita ja hakkasin lõuna poole liikuma.
Ma ei tedanuki, et Narva jõgi kohati nii lai on ja et seal nii palju saari on.
Nii pikka päeva ei olnud ma veel teinud. Oleks tahtnud ka Vasknarvas ära käia, aga jõudu enam ei olnud. Aga Karjamaa telkimiskohani vedas siiski välja. Järgnevalt on need pildid kõik seal hommikul tehtud.
Üle pika aja sain magevee äärde, mis tähendas, et sai särke ja ennast pesta.
Ööbimiskoht Karjamaa telkimisala
Siiani kõige pikema läbisõiduga, sõiduajaga ja max kiirusega päev. Enne Peipsi äärde jõudmist läks järsku spidomeeter nulli. Algul ma ei saanud aru, et milles asi. Aga hiljem selgus, et see üle 10 tunni ei taha näidata. Aga õnneks sai vajalikud numbrid välja arvutada.
Homme tahaks vähemalt Suure-Emajõeni jõuda.
Läbisõit: 176,5 km
Keskmine kiirus: 16,47 km/h
Sõidu aeg: 10:41:07
Max kiirus: 41,5 km/h
Kogu läbitud tee: 1521 km
Kaart ei kujuta täpset teekonda, aga siiski enavähem.
