7. päev Kõpu - Rohuküla

08.07.14 T

Täna hommikul tegin esimest korda hommikul sooja sööki. Samal ajal käisid saksalad paljalt oma telgi juures ringi. Kuigi mina olin enne neid üleval ja nad olid mind juba eile näinud, siis tuli neile ikkagi üllatusena minu nägemine ja tüübid kadusid telki riideid otsima. See oli siis terve pere koos kahe lapsega.

Kõrgessaares ootasin koos kohalike õlle libistajatega poe avamist. Küsiti, et kes ma selline olen ja kuhu lähen.

Järgmiseks sihtpunktiks oli Hiiumaa põhjatipp ehk Tahkuna tuletorn. Seal sattusin kokku ühe välismaalaste jalgrattagurpiga. Rahvust kirja ei pannud ja enam meelde ka ei tule. See oli üks selline tüüpiline jalgrattamatk, mida siin Eestis korraldatakse. St et turistid tuuakse bussiga mingisse punkti. Neile antakse rattad ja grupijuhi vedamisel sõidetakse järgmise sihtpunkti kus neid ootab jälle buss. 

Siin oli ka Estonia mälestusmärk, sest see on kõige lähem Eesti punkt hukkumiskohale.

Peale Tahkunat sõitsin selle turistigrupi järel kuni Lehtma sadamani. See tee läks mööda Hiiumaa põhjarannikud. Tee ise oli väga kivine ja raputas hullult.

Tõrvanina rand.

 Kärdla jahisadam ja esimesed äikesepilved,  mida ma ka tunda sain.

 Kohe peale Kärdla läbimist hakkas vihma sadama. Et mitte läbiliguneda ja äikesega pihta saada, siis läksin teele jäänud bussipeatusesse varju. Sinna tuli teiselt poolt kohe varsti ka mingi hipsterite gurpp, kes kohe kõik šuitšu hakkasid tegema.
Enne Heltermaad tahtsin natuke veel lõigata ja rannikule lähemalt sõita, aga jälle sõitsin õigest teeotsast mööda. Mõnesaja meetripärast nägin mingeid jalgsi matkajaid, kes seda kanti siin tundsid ja juhatasid kohe õigele teele. See tee oli väga väike rajake mere ääres. Aga kohale ma jõudsin.

Laeval olid jälle tuttavad inimesed Triigi-Sõru praamilt. Nimelt tänapäevane nutipõlvkond kes igal võimalusel laadimisvõimalusi otsivad. Kui ma Saaremaale sõitsin, siis vaatasin ka praamis ringi ega kuskil mõnda pistikupesa ole. Aga nüüd olime samasuguse praamipeal ja see nutipõlvkond oli pistikupesa leidnud kuskilt laeäärest.

Sellest lombist püüdsid praami järjekorras seisjad igavusest landiga säinaid.

Laevalt maha minnes avastasin, et tagumine rehv oli jälle tühjaks läinud. Ei hakanud kohe parandama, sest pumbates see natuke ikka õhku pidas ja palju ei olnud enam minna.
Õhtuks jõudsin ühe vanemate tuttava juurde Rohuküla kandis. Ma polnud seal mingi 7 aasta käinud. Aga vähemalt leidsin ikka õige teeotsa üles. Seal anti süüa ja ööbimiseks aiamajake. Köeti isegi sauna. Õhtul käisime veel koeraga mereääres jalutamas. Väga hea vastuvõtt oli.
Homseks mingeid kindlaid plaane ei ole, aga Nõvale peab kindlasti jõudma.


Läbisõit: 105,8 km
Keskmine kiirus: 16,53 km/h 
Sõidu aeg: 6:23:39
Max kiirus: 30,0 km/h
Kogu läbitud tee: 827 km

Kaart ei kujuta täpset teekonda, aga siiski enamvähem.