15. päev Rõuge - Kodu

16.07.14 K

Kuna oli viimane päev ja koju kiire ning see oli minu jaoks juba liiga kodune kant siis rohkem pilte ma ei teinud. Tervest päevast jäi meelde ainult  kohutav teeremont Vastse-Roosast kuni Mõnisteni. Tee oli täiesti üles kaevatud ja pehme liivaga kaetud. Veel oli kehva lahtise kruusaga tee mis läks Soorust Koorkülani. Rohkem sellest päevast midagi muud meelde ei jäänud.

See pilt on tehtud Rahamäe talu kõrval. Meenutab vast paljudele tuttavat taustapilti. Pilt on täiesti tuunimata.

Koju jõudsin juba poole viiest, mis minu jaoks oli väga vara. Jõudu oleks veel küll olnud ja 2000 kilomeetrist jäi puudu vaid alla 40 km siis ma oleks kas või mingi ringi veel lisaks sõitnud, et see number täis saada, aga näed võta näpust, ei olnud enam spidokat.

Ratas ja kogu tehnika peale tagumise rehvi ja spidomeetri pidasid kõik väga hästi vastu. Isegi pakiraam, mille ma ise kokku keevitasin, pidas vastu suurele massile ja rappumisele.
 Päevitusrandid on aastateks, kuigi ma sõitsin pm saared läbi ilma särgita. Nende samade pükstega sai kogu see tee läbi sõidetud. Ei ole vaja mingeid spets liibukaid. Lihtsalt pesu peab olema õige, selleks võtsin kaasa võimalikult erinevaid, et need õiged leida. Ja terve tee sai nende plätadega sõidetud. Ainult ühe korra kadus üks jalast ära, aga see oli ka enda viga.

Kuna spido on küpse siis enamus näitudest puudu, aga läbisõidu arvutasin kaardi järgi.

Läbisõit: 123 km
Sõidu aeg: -
Keskmine kiirus:
Maks kiirus: -
Kogu läbitud tee: 1962 km

Kaart ei kujuta täpset teekonda, aga siiski enavähem.

14. päev Mehikoorma - Rõuge

15.07.14 T

Hommikul sain juba seitsmest liikuma. Esimene peatus oli Räpinas, kus sai poes käidud.
 Lillekasvatajana jäi silma, et Värskas olid kõige korralikumad ja ilusamad lilled Eestis.
Peale Värskat sai keeratud mingile väiksemale kruusateele, sest ma ei tahtnud seda Saatse saabast läbida, arvates et seal on lihtalt rohkem kruusateed sõita. Aga tegelikutl sain hoopis otse minnes kehvemat teed, mida just teehöövel värskelt lükkas. Ja see Saatse tee oli vähemalt osaliselt asfalteeritud.
 Piusa koobastes oli eksursiooni hind 5 eur koos giidiga. Isegi koerale pidi pileti ostma.  Kõik avad on kinni müüritud. Vanasti sai siin niisama ise igalpool käidud. Piusas hakkas pihta torm, mida pidin tükkaega ootama.

Need pildid on tehtud mingist puidust vaatetornis, kuhu oli trepile laud ette löödud ja silt mis keelas üles minemist kuna pidi ohtlik olema.
Vaade on võrreldav Suure-Munamäega.
Meremäe vaatetorni vaade. Absoluutne kõrgus 213m+torn.
Vana-Vastseliinas Piusa jõe orust läbi sõites sain max kiiruseks umbes 55km/h. Aga kohe peale seda hakkas torm, millest on ka allolev video. Ootasin suurema äikese ära, aga aega eriti ei olnud ja sõita oli veel palju siis ei saanud kauaks passima jääda. Kuna mu spidomeeter oli korduvalt maha kukkunud ja  klaasis oli paar mõra sees siis see ei pidanud enam vett ja jooksis kokku. Nii jäin ma tänase sõidu statistikast ilma. Edasi sõitisin paarkümmend km paduvihmas.

Õhtuks jäi õnneks vihm järele ja riided kuivasid seljas ära. Tänaseks ööbimiskohaks valisin Rõuge Ööbikuoru kuna teadsin seda kanti juba.
Siin hakkas juba kodune tunne tekkima.

Homne  plaan on koju jõuda.

Läbisõit: 136 km Läbisõit on kaardi järgi arvutatud.
Sõidu aeg: -
Keskmine kiirus:
Maks kiirus: 47,5 km/h See kiirus jäi meelde peale ühte laskumist. Tegelikult sain umbes 55 km/h aga peale seda andiski spido otsad 
Kogu läbitud tee: 1839 km

Kaart ei kujuta täpset teekonda, aga siiski enavähem.

13. päev Karjamaa - Mehikoorma

14.07.14 E

Mööda Peipsi äärt alla sõites nägin igal pool suitsukala silt, aga kala ennast ei olnud kuskil. Lõpuks enne Mustveed oli esimene koht kus oli ka  reaalselt kala. Kala mind tegelikult  ei huvitanudki enam. Võtsin hoopis ühe kohaliku käest paar kurki ja tomatit. Peale seda hakkas varsti ka sadama, aga sõitsin ikkagi edasi. Jope pidas vett ideaalselt. Ainult plätad muutusid natuke libedaks.
Mustveesse sisse sõites läks jälle tagumine rehv puruks. See kord oli selleks mingi klaasi kild. Vihmas hakkasin siis jälle remonti tegema. Auk oli täpselt ühe eelmise lapi peal. Nii et pidin vana lapi eemaldama ja  uuega kaks auku katma.
Mustvees sattusin kokku jälle ühe bussiga tulnud jalgratturite grupiga. Tegelt oli neid vist isegi 3 gruppi. Ühed olid leedukad, ühed inglased ja vist olid ka eestlased. Koos nendega sai pm Varnjani välja sõidetud.
Vaatetorn kallastes. Siin nägin kolme venelast. Nemad hakkasid mingil põhjusel minuga rääkima ja tuli välja, et üks neist oli just eelmisel aastal seda teed Sirgalas tegemas käinud, mida mööda ma valesti sõitsin, Eesti on ikka  nii väike.

 Alatskivi mõis

 Varnja piirivalvekordion. Viimane asustatud punkt enne Suurt-Emajõge. Siin on kunagi ise ka paar korda paati vette lastud. Varnja külast unustasin pilti teha. Siin kordionis sain natuke telefoni laadida.
 Vaade Kavastu parvele.
 Suur-Emajõgi.
Need kolm venelast, keda ma Kallaste tornis nägi, väitsid et parve ei pidanud enam käima. Aga õnneks käis ikka.
 Paremal on paat millega mind üle toodi. Et paadi peale saada, pead üle jõe hõikama. 2 euri maksis see lühike sõit. Aga ringi poleks ka viitsinud sõita. Jalgrattureid olevat see paadimees juba see päev päris mitu üle vedanud. Paadimehed omavahel rääkisid, et pidavat varsti ka mingi spets raami saama millega rattaid üle vedada.
 Tundub, et jälle üks üledimensioneeritud projekt. Mitmekümne kohaline sadam Ahja jõel. Isegi Pikkasillas on pooleväiksem ja Suure-Emajõe lähtes on 4x väiksem, mis on mitmeid kordi rohkem külastatavad.
 Vaade Lämmijärvele.
 Mehikoorma tuletorn.
 Ööbimiskoht Mehikoorma tuletorni all. Pilti tuli meelde teha alles hommikul.
See kord läks sõit väga pikale. Jõudsin kohale alles poole kümnest. Väljas hakkas juba hämaraks ja külmaks minema.
Lõuna poole sõites keeras tuul ikka jälle vastu. Nii, et ei olnud ka  tänane päev lihtne.

Siiani kõige pikema läbisõiduga ja kõige suurema keskmise kiirusega päev.

Läbisõit: 181,7 km
Sõidu aeg: 9:39:39
Keskmine kiirus: 18,8 km/h 
Maks kiirus: 33,9 km/h
Kogu läbitud tee: 1703km


Kaart ei kujuta täpset teekonda, aga siiski enavähem.

12. päev Aa - Karjamaa

13.07.14 P

Hommik algas kohe hea vaatega. Sai sõidetud piki rannikut Ontika pangal. Kõige kõrgemat kohta ei tea kas leidsin, silti vähemalt ei leidnud, aga seal on päris pikalt seda kõrget panka. Viimati sai siin sõjaväe ajal käidud. Ühe päeva jooksul sõitsime seda teed 3 korda läbi. Autojuhina sai vähemalt juba sel ajal vaadet nautida.

Valaste joa vaateplatformid olid maha jäetud ja  kinni pandud. See värav, mis pildi paistab, oli sinna kinni keevitatud.
Juga ise oli väga ära kuivanud sel kuumal ajal.

Vaateplatform, mis läks joa ette, ei olnud ainult väravaga piiratud, vaid oli ka läbi lõigatud. Paistab alumises servas.
Lihtsalt üks vaade Narva-Jõesuu poole.
Narva-Jõesuu
Juba mitu km enne Narva-Jõesuud hakkaisid tekkima autod mis parkisid lihtsalt tee ääres metsa vahel. Mida rohkem ida poole seda hullemaks asi läks. Tuli välja, et see rand on nii pikk ja ja inimesi nii palju, et kõik otsivad vaba kohta rannas. Kuna sattusin sinna umbes lõuna ajal, siis alles hakkas põhi mass kohale jõudma. Narva poolt tuli nii palju autosid peale, et tekkis korralik ummik. Õnneks keegi veel Narva poole ei sõitnud, nii et mina sain rahus liikuda.
Maja Narva-Jõesuu ranna ääres meenutab Jurmalat. Üldiselt oli terve Narva-Jõesuu ranna äärsed tänavad väga korralikud ja ilusad.
Narva jõgi Narva ja Narva-Jõesuus vahel. Väga palju Narvat.
Jaanilinn
Narva jõudes küsisin kohe ühest teele jäänud rehvitöökojast, et kust saaks jalgrattale rehve. Aga sealne töötaja vist ei saanud arugi mida ma küsisin. Igatehes üks klient, kes oli just lahkumas, oskas piisavalt eesti keelt  ja oli väga sõbralik ja juhatas mind ühte kaubanduskeskusesse.
Suundusin Fama keskuse poole. Üles leidmine ei olnud raske, aga seal sees õige kaupluse üles leidmine valmistas küll raskusi. Kehva planeeringuga. Kohe välisukse juures oli vist üks kindlustus firma. Seal ühelt daamilt palusin oma telefoni laadida nii kaua kui poes käin. Ta oli kohe nõus abi pakkuma.
Rademarist läksin rehvi otsima. Aga neil ei olnud seda mida mul vaja. Vanasti oli 26" kõige levinum mõõt, aga nüüd on selleks 28". Seda suuremat oli valida iga musti ja  laiusega, aga 26" oli ainult üks maanteerehv, mis mulle üldse ei sobinud, kuna plaanis oli just kohe Sirgala karjääri minna. Õnneks oli seal üks normaalne noormees kes pakkus mulle ühte kasutatud rehvi, mis laos vedeles. Mingit raha ta selle eest ei tahtnud. Vahetasin rehvi kohe seal kaubanduskeskuse ukse ees ära. Käsin veel toidupoes. Ostsin ka šokolaadi telefoni laadinud teenindajale. Arvasin  juba, et sain nüüd korraliku rehvi, aga  ka see oli vigane. Sellel oli üks serv velje juurest veidi rebenenud, nii et sõites veits viskas. Kuna ka see rehv oli vähe kahtlane siis jätsin vana rehvi ka ikka  alles.
Narva raekoda ei olnudki nii ilus kui piltidel paistab. Tegelikult on kohe selle platsi kõrval samasugune kortermaja nagu seal paremal taga nurgas.
Narva ülikooli hoone.

Elektrijaam
Üks madal, aga väga lai tuhamägi.
See on viimane punkt kuhu legaalselt ilma lubadeta saab sõita. Nende liinide all oli väga tugev undamine ja vibratsioon õhus. Siit paarisaja meetri pärast tuli tõkkepuu. Ma teadsin enne, et teiselt poolt tulles ei ole kedagi valves ja saab Sirgala karjääri lihtsalt sisse. Aga siin oli turvamees ees. Tuli välja, et mingi loaga oleks legaalselt sinna pääsenud, aga oli pühapäeva õhtu. Ja enam ma seda paberit ei oleks saanud. Muide see turvamees oli umbvenelane, kes ei saanud sõnagi aru eesti keelest. Niisiis pidin käiku panema kogu oma vene keele oskuse, et midagigi rääkida. Tagasi ma kindlat minna ei oleks tahtnud, sest see oleks teinud meeletult suure ringi ja mingit ööbimiskohta ma ka ei teadnud. Täpsemalt ma ei taha seda sinna karjääri sisse saamist kirjeldada kui, et ma pm tungisin sinna illegaalselt sisse. Pole just kõige parem mõte mida  piiritsoonis teha. Karjääris pidi veel ringi liikuma patrullid kes kontrollivad lubade olemasolu. Lisaks olid kõik kohad veel kaameraid täis.
Teadsin, et pean mingi 7-8 km lõunapoole sõitma siis paremale pöörama ja umbes 3 km sõitma ja siis vasakule pöörama. Aga kas mina arvestasin valesti või spidomeeter näitas valesti. Igatahes esimesest pöörest sõitsin mööda. Tee tundus kuidagi kahtlaselt uus, aga lõpuks tuli tupik ja pidin otsa ringi keerama. Sai paar kilti jälle lisaks sõidetud. All on see tee mida mööda sai valesti sõidetud.
Kui tagasi oli sõidetud ja õige parempöörde koht üles leitud siis pidi umbes 3km veel sõitma, aga peale selle maa läbimist oli vasakpöörde kohas ainult 100 m killustikuga täidetud teed ja tupik. Mõtlesin juba isegi tagasi minemisele. See kord pidin telefoni appi võtma. Kes oleks uskunud, et Google kaardil on ka kõik karjääri teed peal, aga olid ja õige tee ma leidsin. Tagapool paistab, see avamaa karjäär.
Neid koppasid olen ma tegevuses näinud ka juba sõjaväe ajal.
Kohe varsti peale karjäärist välja saamis oli üks lõkkekoht. Aga ma tahtsin selles kohast võimalikult kaugele sõita ja hakkasin lõuna poole liikuma.
Ma ei tedanuki, et Narva jõgi kohati nii lai on ja et seal nii palju saari on.
Nii pikka päeva ei olnud ma veel teinud. Oleks tahtnud ka Vasknarvas ära käia, aga jõudu enam ei olnud. Aga Karjamaa telkimiskohani vedas siiski välja. Järgnevalt on need pildid kõik seal hommikul tehtud.
Üle pika aja sain magevee äärde, mis tähendas, et sai särke ja ennast pesta.

Ööbimiskoht Karjamaa telkimisala

Siiani kõige pikema läbisõiduga, sõiduajaga ja max kiirusega päev. Enne Peipsi äärde jõudmist läks järsku spidomeeter nulli. Algul ma ei saanud aru, et milles asi. Aga hiljem selgus, et see üle 10 tunni ei taha näidata. Aga õnneks sai vajalikud numbrid välja arvutada.
Homme tahaks vähemalt Suure-Emajõeni jõuda.

Läbisõit: 176,5 km
Keskmine kiirus: 16,47 km/h 

Sõidu aeg: 10:41:07
Max kiirus: 41,5 km/h
Kogu läbitud tee: 1521 km


Kaart ei kujuta täpset teekonda, aga siiski enavähem.